2010 a.
304 lk.
The Aurora Award-winning science fiction novel, Starplex, is back in print! Human space exploration has expanded quickly over the last twenty years as they have made use of newly discovered artificial worm-holes. No one knows who created them, and they bring the far-reaches of the galaxy tantalizingly close.
Discovery, however, is outstripping understanding, and when an unknown vessel – a ship with no windows, seams or visible means of propulsion – arrives, the already battle-scarred Starplex could be the starting point of an interstellar war…Arvamus:
Paarisaja aasta pärast on inimesed kosmosesse läinud ja mingid kellegi poolt rajatud "lingid" (mõnikümmend töötavat) avastanud, mille kaudu saab galakrikas ringi liikuda.
Nende linkide kaudu on kohtutud ka kahe teise mõistusliku rassi esindajatega. Moodustatakse nendega liit ja uuritakse koos kosmost. Selleks kasutatatkse suurt teaduslaeva nimega Starplex.
Raamat räägib sellest, kuidas erinevate rasside esindajate läbisaamine Starplexil pole sugugi mitte probleemideta, kuidas Starplexi inimesest direktor (kapten) vaevleb keskeakriisi käes ja mõtleb, kas ikka petta või mitte petta oma naist kauni noore inseneriga ja muidugi satub Starplex pidevalt igasugustesse uskumatutesse seiklustele ja põhjapanevaid avastusi tuleb Starplexi meeskonnalt pidevalt kui küllusesarvest.
Ühelt poolt pole kümned miljardid aastad raamatu autorile mingi probleem - raamatus tuleb jutuks nii Universumi sünd kui võimalik lõpp ja näiteks tumeaine probleem saab möödaminnes lahenduse. Teisalt aga jändab autor raamatu esimeses pooles hirmpõhjalikult selle kapteni vananemismurega ja see hakkas lõpuks ikka ära tüütama. Ja kõik meie praegused suured teadusmõistatused saavad kuidagi lapsiku kergusega autoripoolse lahenduse; liiga lihtsalt minu arvates.
Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist on normaalse kosmoseooperiga. Algus on veidi igavavõitu, aga kui lugu hoo sisse saab, siis ratsutatakse enamus tänapäeval kosmost puudutavaid suuri küsimusi-mõistatusi läbi ja lapsiku mängleva kergusega annab Sawyer neile seletused. Ka ajas rändamine ja surematus on raamatus olemas. Ja kokku on lugu liidetud erinevate mõistuslike olendite koostöö ja tihti üsna konarliku omavahelise läbisaamisega ehk üksteise väljakannatamisega.
No ja tumeainel põhinevad Universumi tekkega koos sündinud mõistuslikud olendid kes esteetilistel kaalutlustel galaktikaid ümber kujundavad et neid ilusam vaadata oleks (ja kunstitegemise tahtmatu kõrvalproduktina mõned mõistuslikud olendid - nagu näiteks inimesed - tekitavad) on ka ikka päris naljakas mõte...
Võis lugeda, vaimustusest hüppama ei pannud, 4.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar